H.P.W.® kollektori paigaldus ja seadistamine samm-sammult

H.P.W. kollektoril on 1" pealevoolu- ja tagasivooluühendused. Ülemine toru vooluhulgamõõturitega on pealevool (soojusallika kuum vesi), alumine toru termostaatventiilidega on tagasivool. Soovitame alati paigaldada kollektori ja soojusallika torude vahele kuulkraanide paari – nendega saab kogu kollektori veerandpöördega välja lülitada näiteks termoajami vahetuse või remondi ajaks ilma kogu süsteemi tühjendamata.

Kuulkraanid – sirged või nurgelised

H.P.W. kuulkraanid keeratakse kollektori otsa 1" holendriga. Neil on sisseehitatud termomeeter 0–80 °C, nii et pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuri näete otse kollektorilt. Värvikoodiga liblikkäepide hõlbustab orienteerumist: punane kuulub pealevoolule, sinine tagasivoolule.

• Sirge kraan (ROZDZ.ZAW.CZ / ROZDZ.ZAW.N) – soojusallika toru jätkub kollektoriga samas suunas; sobib, kui toide tuleb küljelt.
• Nurgeline kraan (ROZDZ.ZAW.K.CZ / ROZDZ.ZAW.K.N) – pöörab ühenduse 90° võrra; praktiline, kui toru tuleb alt (põrandast) või ülevalt ja kapis pole ruumi kaare jaoks.

Lametihendita keermesühendused tihendage tavapäraselt – PTFE-teibi või linase ja tihenduspastaga. Lametihendiga ühendustes ärge jätke tihendit ära ning veenduge, et see on puhas ja õigesti paigas.

Pealevoolu vee temperatuur

Põrandaküte töötab madala vee temperatuuriga. Kui soojusallikas annab radiaatoritele sobiva temperatuuriga vett (näiteks tahkekütusekatel või vanem radiaatorsüsteem), ei tohi seda ühendada otse põrandakütte kollektoriga. Soojusallika ja kollektori vahele kuuluvad segamissõlm (segamisventiil ja pump) ning kaitsev pinnatermostaat, mis lülitab seadistatud temperatuuri ületamisel põrandakütte kontuuri pumba välja. Kuigi kollektori max lubatud töötemperatuur on +80 °C, on määravad tasandusvalu ja põrandakate – üksikasjad leiate allpool segamise ja kaitsetermostaadi jaotisest.

Madalatemperatuurilised soojusallikad, nagu soojuspump või ilmastikukompensatsiooniga kondensatsioonikatel, ühendatakse põrandaküttega sageli otse – vee temperatuuri reguleerib siis soojusallika enda kontroller. Ka sel juhul tasub paigaldada kaitsetermostaat valede seadistuste vastu.

H.P.W. kollektori kontuuride väljunditel on EK-ühendus (eurokoonus). Klemmliitmik koosneb mutrist, surverõngast ja EPDM O-rõngaga tugihülsist. Mutri pingutamisel surutakse siserõngas kokku ja see haarab torust kindlalt kinni. Ühendus on lahtivõetav – piisab liitmiku lahtikeeramisest ja toru eemaldamisest.

Kuidas liitmikku paigaldada

1. Lõigake toru täisnurga all mitmekihilise toru lõikuriga. Ärge kasutage saagi – see jätab kraasid ja deformeerib ristlõiget.
2. Kalibreerige ja faasige toru ots kalibreerimistööriistaga, et ristlõige oleks ümar ja serv ei kahjustaks toru pealelükkamisel O-rõngast.
3. Lükake mutter ja surverõngas torule õiges järjekorras ja õiget pidi – mutri keere kollektori väljundi poole.
4. Kontrollige puhtust ja O-rõngast – kõik peab olema puhas ja tihendav O-rõngas ei tohi olla kahjustatud.
5. Lükake toru tugihülsile lõpuni. Vajaduse korral niisutage O-rõngast kergelt – ainult silikoonipõhise määrdeainega. EPDM-kummiosi ei tohi kunagi määrida mineraalõlidega.
6. Keerake mutter käega EK-väljundile ja pingutage seejärel sobiva suurusega mutrivõtmega. Klemmliitmiku ALPEX 16 × 2 ALU-EK (500684) pingutusmoment on 25–35 Nm, liitmikul RCS16 30–40 Nm.
7. Märgistage kontuur – kirjutage kontuuri number ja ruum nii torule kui ka kollektorile.

Reeglid, mida tasub järgida

• Sama silmuse algus ja lõpp kuuluvad pealevoolule ja tagasivoolule sama kontuuri numbri alla. Nende segiajamine on üks levinumaid vigu – kontuuri ei saa siis korralikult juhtida.
• Liitmiku mõõt peab täpselt vastama torule – 16 × 2 liitmik ainult 16 × 2 mm torule.
• PEX-AL-PEX toru säilitab pärast painutamist oma kuju tänu alumiiniumkihile ega vetru tagasi. Vormige kollektori all olevad kaared sujuvalt, ilma murdekohtadeta, ja ärge jätke toru pingesse – ühendusele ei tohi mõjuda tõmbejõud.
• Ühendustorud ruumides, mida ei ole ette nähtud kütta (näiteks tihedalt kõrvuti koridoris), tasub paigaldada kaitsekesta või soojustada, et need koridori üle ei kuumutaks.

Toru kinnitatakse põrandasoojustusele toruklambritega või klambritega ruudustikuga süsteemplaadile. Toru paigaldamise tarvikud leiate lehelt Torud, liitmikud ja süsteemplaat.

Õhk on kõige sagedasem põhjus, miks põrandakütte kontuur ei soojene. Põrandas olev toru on pikk ja paigaldatud horisontaalselt, nii et õhk ei pääse sealt ise välja – see tuleb veevooluga kontuuridest välja suruda. Seepärast ei täideta põrandakütet lihtsalt soojusallika kaudu, vaid see pestakse läbi kontuurhaaval.

Läbipesemise käik

1. Sulgege kuulkraanid, et läbipesuvesi ei läheks soojusallikasse.
2. Ühendage täitevoolik pealevoolu poolele (veevärgist või täitepumbast) ja tühjendusvoolik tagasivoolu poolele ämbrisse või kanalisatsiooni – kollektori tühjendusventiilidele või ühendustorude täite- ja tühjendusventiilidele.
3. Sulgege sulgventiilidega kõik kontuurid peale esimese.
4. Laske vett, kuni tühjendusvoolikust tuleb ühtlane mullideta veejuga. Pika kontuuri puhul võtab see kauem aega – 16 × 2 toru veemaht on 0,113 l meetri kohta, nii et 100 m toruga kontuuris on ligikaudu 11,3 liitrit vett.
5. Sulgege esimene kontuur, avage teine ja korrake toimingut, kuni kõik kontuurid on läbi pestud.
6. Lõpuks avage kõik kontuurid ja kuulkraanid, täitke süsteem töörõhuni ja laske automaatsel õhutusventiilil oma tööd teha.

H.P.W. kollektori automaatne õhutusventiil eemaldab seejärel pidevalt õhku, mis eraldub veest selle soojenemisel esimestel kasutuspäevadel ja -nädalatel. Mõne küttepäeva järel kontrollige süsteemi rõhku ja lisage vajaduse korral vett. Kui teie komplektis on käsitsi õhutusventiil, õhutage seda käsitsi – eelistatavalt seisva pumbaga, kui õhk koguneb toru ülemisse ossa.

Survekatse on viimane võimalus leida leke enne, kui toru kaob tasandusvalu alla. See tehakse pärast täitmist ja õhutamist, alati enne tasandusvalu. Katserõhu ja katse kestuse määrab projekt või paigaldusettevõte – H.P.W. kollektoril on aga kindel ülempiir: max katserõhk on 10 bar. Kollektori max lubatud töörõhk on 6 bar.

Tegevuskäik

1. Kontrollige, et kõik liitmikud on pingutatud, kontuurid avatud ja süsteem õhutatud.
2. Kui kuulkraanid on paigaldatud, eraldage soojusallikas ja muud madalama lubatud rõhuga seadmed kuulkraanide sulgemisega, et need ei jääks katserõhu alla.
3. Ühendage manomeetriga survepump ja tõstke rõhku järk-järgult projektis määratud väärtuseni – mitte kunagi üle 10 bar.
4. Katse ajal kontrollige iga ühendust visuaalselt ja katsudes – kollektori liitmikke, kuulkraane ja ühendustorude võimalikke ühendusi.
5. Jälgige manomeetrit. Väike rõhulangus alguses on plasttorude puhul normaalne (toru paisub veidi ja vee temperatuur muutub), kuid ilma ilmse põhjuseta pidevalt langev rõhk viitab lekkele.
6. Kandke tulemus katseprotokolli: kuupäev, katserõhk, katse kestus, lõpprõhk ja allkiri.

Soovitatav on hoida torud tasandusvalu ajal rõhu all. Kui toru saab pealekõndimise või valutööde käigus kahjustada, ilmneb see kohe rõhulangusena ja seda saab parandada enne, kui valu kõveneb.

Esmane kütmine

Tasandusvalu ei tohi kohe pärast valamist kütma hakata. Alustage esimest kütmist alles pärast valusegu tootja määratud aja möödumist ja tõstke vee temperatuuri järk-järgult. Täpse kütteprogrammi (algtemperatuur, tõstmise kiirus, hoidmisaeg) määrab valusegu ja põrandakatte tootja.

Maja kontuurid erinevad nii pikkuse kui ka soojusvajaduse poolest. Vesi liigub alati väikseima takistuse teed, nii et tasakaalustamata saaksid lühikesed kontuurid liiga palju vett ja pikad liiga vähe. Tulemuseks on ülekuumenenud ja külmad kohad, asjatult kõrge vee temperatuur ja suurem energiakulu. H.P.W. kollektori vooluhulgamõõturid mõõdavad vahemikus 0–5 l/min täpsusega ±10%; need on kahekordse reguleerimisega ja seadistuse saab lukustada.

Kui teil on projekt

Põrandakütte projektis on iga kontuuri vajalik vooluhulk antud ühikutes l/min (või kg/h – 60 kg/h vastab ligikaudu 1 l/min). Need väärtused tuleb lihtsalt vooluhulgamõõturitele seadistada. See on kõige täpsem meetod, sest projekteerija teab iga ruumi soojuskadusid.

Ilma projektita – arvutus soojusvajaduse järgi

Kontuuri vajalikku vooluhulka saab hinnata valemiga:

Vooluhulk [l/min] = kontuuri võimsus [W] / (69,8 × ΔT [K])

kus ΔT on pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuride vahe. Põrandakütet projekteeritakse tavaliselt 5 kuni 10 K vahele. Näide: elutoa kontuur peab andma 900 W juures ΔT = 5 K, seega on vooluhulk 900 / (69,8 × 5) ≈ 2,6 l/min. Arv 69,8 tuleneb vee soojusmahtuvusest – üks liiter minutis kannab iga temperatuurivahe kelvini kohta üle 69,8 W.

Kui ka soojusvajadus pole teada – pikkusel põhinev proportsionaalne meetod

Kui kõik kontuurid on paigaldatud sarnase torusammuga ja ruumide soojuskaod ruutmeetri kohta on sarnased, võib kasutada lihtsat proportsionaalset meetodit. Kontuuri võimsus on ligikaudu võrdeline selle kaetava pindalaga ja seega selle toru pikkusega. Pikimale (kõige nõudlikumale) kontuurile määratakse vooluhulk ülaltoodud valemi järgi ja ülejäänud kontuurid seadistatakse proportsionaalselt nende pikkusega pikima kontuuri suhtes. Illustreeriv näide on toodud allolevas tabelis.

H.P.W. kollektori alumisel torul on integreeritud termostaat- ehk tagasivooluventiilid – üks igal kontuuril. Termostaatpead või termoajamid paigaldatakse otse neile. Kui vooluhulgamõõtur määrab kontuuri läbiva maksimaalse veekoguse, siis tagasivoolu termostaatventiil sulgeb ja avab kontuuri vastavalt vajadusele – ning juhib nii ruumi temperatuuri.

Kolm juhtimistaset

• Ruumipõhise juhtimiseta – kontuurid on ainult vooluhulgamõõturitega tasakaalustatud ja temperatuuri reguleerib soojusallikas (näiteks ilmastikukompensatsiooniga). Lihtsaim variant, kuid ilma võimaluseta hoida igas ruumis erinevat temperatuuri.
• Termostaatpea ventiilil – odav ja hooldusvaba lahendus. Pea tajub temperatuuri kollektori juures, mitte ruumis, seega toimib see pigem kontuuri vee temperatuuri piirajana kui tõelise ruumijuhtimisena.
• Termoajamid ja toatermostaadid – ventiilil olevat termoajamit juhib vastava ruumi toatermostaat. Kontuur sulgub, kui ruumis saavutatakse soovitud temperatuur, ja avaneb, kui temperatuur langeb. See on kõige mugavam ja säästlikum lahendus.

Mida termoajamite puhul arvestada

• Ühendus – kontrollige, et pea või termoajam sobib kollektori ventiilide ühendusega. Kui te pole kindel, võtke enne ostu meiega ühendust.
• Vooluta suletud või vooluta avatud – termoajameid valmistatakse mõlemas versioonis. Valige oma juhtimissüsteemile sobiv tüüp.
• Pump ja suletud kontuurid – kui kõik kontuurid sulguvad korraga, töötaks pump suletud ventiilide vastu. Lahendus on lülitada pump juhtimise kaudu välja (kui ükski termostaat soojust ei nõua) või jätta üks kontuur ilma termoajamita, näiteks vannitoas.
• Mõistlik tsoneerimine – põrandaküte reageerib aeglaselt. Sagedased suured temperatuurimuutused ruumides on vähem soodsad kui stabiilne temperatuur mõõduka alandusega.

Põrandaküte vajab madalat vee temperatuuri. Kui sama soojusallikas varustab ka radiaatoreid või sooja tarbevee boilerit või kui tegemist on tahkekütusekatlaga, valmistatakse põrandakütte vesi segamiskontuuris: segamisventiil segab soojusallika kuuma vee hulka jahedamat tagasivoolu vett ja eraldi tsirkulatsioonipump juhib selle kollektorisse.

Kaitsev pinnatermostaat AVANSA TH 2A

Pinnatermostaat AVANSA TH 2A (312034) kinnitatakse vedruga otse torule või kollektorile. Seadistatud temperatuuri saavutamisel lülitab selle bimetall kontakti ümber – kaitselülitina ühendatuna katkestab see põrandakütte kontuuri pumba toite, kui pealevoolu vesi on liiga kuum. Temperatuurivahemik on 20–90 °C, lülitusvahe 8–3 °C, pinge 230 V ja kaitseaste IP 20; see paigaldatakse kuni 2" läbimõõduga torudele. Seadistage väljalülitustemperatuur vastavalt projektile ning valusegu ja põrandakatte tootjate soovitustele – tavalistes märgsüsteemides seatakse kaitsepiir tunduvalt madalamaks kui kollektori max lubatud töötemperatuur (+80 °C). Jätke elektriühendus elektriku hooleks.

Tsirkulatsioonipumbad AVANSA 25/4/130 ja 25/6/130

Kolme kiirusega AVANSA tsirkulatsioonipumbad paigalduspikkusega 130 mm ja ühenduskeermega 6/4" sobivad põrandakütte segamiskontuuri või vee tsirkuleerimiseks süsteemis. Kiirust muudetakse klemmikarbil oleva lülitiga.

• AVANSA 25/4/130 – tõstekõrgus 4 m, max vooluhulk 48 l/min, võimsus 72/53/38 W. Väiksematele süsteemidele, kus on vähem ja lühemaid kontuure.
• AVANSA 25/6/130 – tõstekõrgus 6 m, max vooluhulk 55 l/min, võimsus 93/67/46 W. Suurematele süsteemidele ja pikematele kontuuridele.

Pumba tõstekõrgus peab katma kontuuri rõhukaod – need sõltuvad toru pikkusest, kontuuride arvust ja armatuuri takistusest. Tavalisele eramule piisab üldjuhul kuni 6 m tõstekõrgusega pumbast. Tasakaalustamisel seadistage madalaim kiirus, mille juures ka kõige nõudlikum kontuur saavutab vajaliku vooluhulga. Lisateavet AVANSA pumpade ja termostaatide kohta leiate aadressilt avansa-europe.com.

Radiaatorid samas süsteemis

Kui H.P.W. kollektor varustab radiaatoreid (kollektorpõhine torustik) või on majas lisaks põrandaküttele ka radiaatorid, sobib külgühendusega radiaatoritele komplekt AVANSA TH6 – termostaatventiil DN15 1/2" nurgaventiilina ja standardile EN 215 vastav vedelikanduriga termostaatpea. Pea skaala vastab temperatuuridele 6 °C (*) kuni 20 °C (asend 3) ja 28 °C (asend 5). Altühendusega radiaatoritele on saadaval reguleerimiskomplekt HPW Set2 – selle leiate tarvikute hulgast.

Pärast tasakaalustamist ja esimest kütteperioodi peaks süsteem töötama ilma sekkumiseta. Siiski tasub kollektorile kord aastas paar minutit pühendada, ideaalis kütteperioodi alguses.

• Süsteemi rõhk – kontrollige soojusallika manomeetrit. Kui rõhk pidevalt langeb, otsige leket; korduv juurde täitmine toob süsteemi hapnikku ja mustust.
• Õhutamine – kontrollige, et automaatne õhutusventiil ei tilguks ja et kontuuridest ei kostaks mulinat.
• Vooluhulgamõõturid – võrrelge näite kasutuselevõtu protokolli väärtustega. Märgatavalt väiksem vooluhulk ühes kontuuris võib viidata õhule või mustusele.
• Kuulkraanide termomeetrid – pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuride vahe näitab, kuidas süsteem soojust loovutab. Väga väike vahe suure vooluhulga juures viitab sellele, et pump töötab asjatult kiiresti.
• Termoajamid – kontrollige, et kontuurid avaneksid, kui termostaat nõuab soojust, ja sulguksid, kui nõudlus lõpeb.
• Ühendused – kontrollige liitmikke ja kuulkraane visuaalselt niiskuse märkide suhtes.

Kui peate ühe kontuuri sulgema (näiteks põrandakatte vahetamise ajaks), sulgege see nii pealevoolul kui ka tagasivoolul – teisi ruume köetakse edasi. Kogu kollektoriga seotud töödeks sulgege kuulkraanid; süsteemi ei ole vaja tühjendada.

Kõik paigalduseks vajaliku – kuulkraanid, kapid, toru ja liitmikud – leiate lehelt Tarvikud ning messing- ja roostevabast terasest kollektorite võrdluse jaotisest Roostevabast terasest kollektorid. Tagasi H.P.W. kollektorite ülevaatesse.